{"id":20,"date":"2014-04-12T11:42:21","date_gmt":"2014-04-12T08:42:21","guid":{"rendered":"http:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/?page_id=20"},"modified":"2014-04-23T17:56:53","modified_gmt":"2014-04-23T14:56:53","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/tutvustus\/ajalugu\/","title":{"rendered":"M\u00f5isa ajalugu"},"content":{"rendered":"

Tekst: Valdo Praust \u00a9, 2009, www.mois.ee<\/strong>
\nValdo Praust \/ Eesti m\u00f5isaportaali www.mois.ee omanik ja autor<\/strong><\/p>\n

\"vapp\"<\/a><\/p>\n

M\u00f5isale eelnenud Kostivere k\u00fcla p\u00e4rineb muinasajast, seda on mainitud Kost\u00e6uer\u00e6 nime all 1241. aastal Taani Hindamisraamatus (Liber Census Daniae), mille andmestik p\u00e4rineb aga aastaist 1219-21. Varasemad teated m\u00f5isa olemasolust p\u00e4rinevad 1379. aastast, mil k\u00fcla asukohas on mainitud juba m\u00f5isat (Costiuere) koos vesiveskiga.<\/p>\n

Nii k\u00fcla kui ka m\u00f5is tekkisid omaaegse t\u00e4htsa maantee \u00e4\u00e4rde \u2013 sealtkaudu kulges nii Virumaalt (Rakverest) kui ka Kesk-Eestist (J\u00e4rvamaalt) Tallinna suunduva maantee \u00fcks kolmest harust, olles praeguste Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu maanteede eelk\u00e4ija. Selle maantee J\u00f5el\u00e4htme j\u00f5e \u00fcletuskohta nii vesiveski kui ka m\u00f5is tekkiski. M\u00f5isa l\u00e4histel \u2013 praeguses Kostivere alevikus \u2013 on selle muistse maantee l\u00f5ik s\u00e4ilinud, kandes M\u00f5isa tee nime.<\/p>\n

Algselt (1379) kuulus m\u00f5is Lechtis\u2019te perekonnale, kuid vahetas mitmeid omanikke. 1425. aastal l\u00e4ks m\u00f5is Hans Parenbecki omandusest Pirita j\u00f5e suudmesse paar aastak\u00fcmmet varem rajatud brigitlaste nunnakloostri \u2013 Pirita kloostri \u2013 k\u00e4tte. Liivi s\u00f5ja j\u00e4rel, mil klooster oli tegevuse l\u00f5petanud, l\u00e4ks m\u00f5is riigile (P\u00f5hja-Eesti oli tollal Rootsi k\u00e4es), kuni 1574. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III selle maavalduse Ewold Freytag\u2019ile.
\nEwolt Freytagi t\u00fctar Margareta abiellus Jakob Hastferiga ning 16. juunil 1616 s\u00f5lmiti kokkulepe, et Kostivere m\u00f5is l\u00e4heb Jakob Hastferi omandusse. Rootsi kuninga Gustav II Adolfi kirjaga 15. maist 1629 kinnitati Kostivere m\u00f5is igaveseks omandiks Jakob Hastferitele ja ta j\u00e4rel-tulijatele. Eestimaa \u00dclemmaakohtu tunnistusega 23. aprillist 1672 l\u00e4ks m\u00f5is p\u00e4randusena Jakob Hastferi kohtunikust pojale Ewold Hastferile.<\/p>\n

1680-90ndatel aastatel, mil suur osa Eesti m\u00f5isaid reduktsiooni korras riigistati, j\u00e4i Kostivere kui igaveseks omandiks kinnitatud m\u00f5is riigistamise alt v\u00e4lja. Seda kinnitab 22. juunil 1688 koostatud resolutsioon. Kummatigi olid Ewold Hastferi pojad teinud m\u00f5isale suuri v\u00f5lgu ning m\u00f5is l\u00e4ks kreeditoride k\u00e4tte, sealt 1696. aastal aga Tallinna Toomkiriku omandusse.<\/p>\n

Tollane m\u00f5isas\u00fcda asus J\u00f5el\u00e4htme j\u00f5e saarel ja selle vahetus l\u00e4heduses, mida kajastab Johan Holmbergi kaart 1688. aastast. Kahe korstnaga m\u00f5isa puidust peahoone asetses mitte praeguses kohas keset j\u00f5esaart, vaid sellest kagu pool. Praegusel maastikul j\u00e4\u00e4b rootsiaegse m\u00f5isahoone koht m\u00f5isa viinavabrikust veidi maantee (kaasajal \u2013 M\u00f5isa tee) poole. Majandushooned asetsesid hajali kahel pool j\u00f5ge, veskiveski aga peahoone kohal j\u00f5e parempoolsel harul. T\u00f5en\u00e4oliselt asetsesid hooned (sh vesiveski) samades asukohtades ka keskajal.<\/p>\n

P\u00f5hjas\u00f5ja j\u00e4rel, mil Eesti oli l\u00e4inud Vene Keisririigi koosseisu, liideti Kostivere m\u00f5is v\u00fcrst Men\u0161ikovi korraldusega 29. veebruarist 1716 talle kuulunud Maardu m\u00f5isaga. Edasi l\u00e4ksid Maardu ja Kostivere m\u00f5isad von L\u00f6wenwoldede k\u00e4tte, kes m\u00fc\u00fcsid nad 16. veebruaril 1729.a. 20 tuhande rubla eest kindral Hermann Johann von Bohnile. Peale tema surma m\u00e4\u00e4rati nii Kostivere kui ka Maardu 1747.a. p\u00e4randamise k\u00e4igus kindrali lese pojale teisest abielust, riigin\u00f5unik Peter von Brevernile.<\/p>\n

5. juunist 1772 p\u00e4rineb j\u00e4rgmine p\u00e4randuse jagamise leping, kus Peter von Breverni lesk Gerdruta Magdalena von Brevern loobub p\u00e4randusest oma laste kasuks, mille k\u00e4igus Johann von Brevern sai endale Kostivere m\u00f5isa ja Carl Ludwig von Brevern Maardu m\u00f5isa. Kostivere m\u00f5isa v\u00e4\u00e4rtust hinnati tollal 28 tuhandele rublale.<\/p>\n

Selle jagamise j\u00e4rel, Johann von Breverni ajal, alustati ka uue, praeguseni s\u00e4ilinud peahoone ehitamist, mis valmis 1776. Toona kerkis m\u00f5isa kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis, mida ilmestas k\u00f5rge kelpkatus ja keskosas paiknev kolmnurkfrontoon von Brevernite ja tema abikaasa suguv\u00f5sa Stael von Holsteinide stukkvappidega. T\u00f5en\u00e4oliselt p\u00fcstitati samal ajal m\u00f5isa ka mitmeid kivist k\u00f5rvalhooneid.<\/p>\n

12. m\u00e4rtsiga 1817 on dateeritud j\u00e4rgmine p\u00e4randuse jagamise leping, mille kohaselt Johann von Breverni lesk loobub m\u00f5isatest oma poegade kasuks ning Kostivere (koos Kehra m\u00f5isaga) saab Heinrich Johann von Brevern. M\u00f5isa v\u00e4\u00e4rtust hinnati siis 75 tuhandele rublale.<\/p>\n

20. detsembril 1843 m\u00fc\u00fcb laevastikukapten Johann (Iwan) von Brevern m\u00f5isa 60 tuhande rubla eest Karl Johann von Gernetile. Tema p\u00e4randuslepinguga 1858. aastast p\u00e4rib m\u00f5isa tema t\u00fctar Hedwig von Rosen (s\u00fcnd. von Gernet). 1878 saab m\u00f5isa t\u00e4ie\u00f5iguslikuks omanikuks tema poeg, Karl Gustav von Rosen. Toona hinnati m\u00f5isa v\u00e4\u00e4rtust 135 tuhandele rublale.<\/p>\n

Karl Gustav von Roseni valitsemisajal 19. sajandi l\u00f5pul uuendati ka m\u00f5isa hoonestust \u2013 peahoone tehti vasakust otsast veidi pikemaks, samuti p\u00fcstitati mitmeid uusi majandushooneid, milledest vaatamisv\u00e4\u00e4rsem on historitsistlik kahekorruseline viinavabrik rootsiaegne m\u00f5isahoone asukoha l\u00e4hedal.<\/p>\n

M\u00f5isa peahoone p\u00f5letati maha m\u00e4ssajatest salkade poolt 1905. aasta detsembri keskpaigas koos mitme \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fcmbruskonna m\u00f5isaga (Saha, Haljava, Raasiku, Peningi jt). P\u00f5letamise ja r\u00fc\u00fcstamise j\u00e4rel m\u00fc\u00fcsid von Rosenid m\u00e4rtsis 1907 Alexander von Dehnile 75 tuhande rubla eest. Mahap\u00f5lenud m\u00f5isahoone taastati, kuid veidi muudetud kujul \u2013 k\u00f5rge kelpkatus asendati madalamaga, vasakpoolne juurdeehitus sulandati stiili poolest l\u00f5plikult p\u00f5hihoonesse ning esimese korruse tiheda raamijaotusega aknad asendati kuueruudulistega.<\/p>\n

M\u00f5is riigistati koos k\u00f5ikide teiste Eesti m\u00f5isatega vastavalt Eesti Vabariigi Asutava kogu poolt 10. oktoobril 1919 vastu v\u00f5etud Maareformi seadusele. M\u00f5isa maad jagati asundustaludeks.<\/p>\n

S\u00e4ilinud on suur hulk k\u00f5rvalhooneid. Kokku on kultuurim\u00e4lestistena riikliku kaitse all 14 hoonet, sh ka peahoone ning kivisild \u00fcle J\u00f5el\u00e4htme j\u00f5e (\u00fcle selle parempoolse, s\u00e4ilinud haru). M\u00f5isa park, mis asub kunagisel j\u00f5esaarel peahoone \u00fcmbruses, on looduskaitse all. T\u00e4naseks on j\u00f5esaar k\u00fcll raskesti aimatav, sest praegusest m\u00f5isa peahoonest loodes paiknenud parempoolne j\u00f5eharu on suuresti kinni kasvanud (veel 1940.a. paiku oli ta t\u00e4iesti olemas). M\u00f5isakompleksist kilomeetri jagu p\u00f5hja pool paikneb hollandi tuuliku kere.<\/p>\n

M\u00f5isakompleksi \u00fcmbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud hulganisti uusi ehitisi, mille tulemusena on m\u00f5is j\u00e4\u00e4nud kaasaegse Kostivere aleviku s\u00fcdameks.1920-ndatel muudeti Kostivere riigim\u00f5isaks ning 1941. aastal sovhoosiks (v.a. Saksa okupatsiooni aeg), mille keskuseks m\u00f5isa peahoone oli kuni sovhoosi likvideerimiseni.
\nSeej\u00e4rel v\u00f5ttis maja haldamise \u00fcle vallavalitsus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tekst: Valdo Praust \u00a9, 2009, www.mois.ee Valdo Praust \/ Eesti m\u00f5isaportaali www.mois.ee omanik ja autor M\u00f5isale eelnenud Kostivere k\u00fcla p\u00e4rineb muinasajast, seda on mainitud Kost\u00e6uer\u00e6 nime all 1241. aastal Taani Hindamisraamatus (Liber Census Daniae), mille andmestik p\u00e4rineb aga aastaist 1219-21. Varasemad teated m\u00f5isa olemasolust p\u00e4rinevad 1379. aastast, mil k\u00fcla asukohas on mainitud juba m\u00f5isat (Costiuere) […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":57,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6237,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/6237"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/57"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}