{"id":6238,"date":"2022-01-12T10:55:05","date_gmt":"2022-01-12T08:55:05","guid":{"rendered":"http:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/?page_id=6238"},"modified":"2022-01-12T10:55:05","modified_gmt":"2022-01-12T08:55:05","slug":"kostivere-moisa-plaan-19-sajandi-lopust-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/kostivere-moisa-plaan-19-sajandi-lopust-2\/","title":{"rendered":"Kostivere m\u00f5isa plaan 19. sajandi l\u00f5pust"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-6239\" src=\"http:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega.jpg\" alt=\"\" width=\"2340\" height=\"1700\" srcset=\"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega.jpg 2340w, https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega-300x218.jpg 300w, https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega-1024x744.jpg 1024w, https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega-768x558.jpg 768w, https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega-1536x1116.jpg 1536w, https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2022\/01\/moisa-plaan-suuremate-numbritega-2048x1488.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 2340px) 100vw, 2340px\" \/><\/a><\/p>\n<p><strong>KOSTIVERE M\u00d5ISA PLAAN 19.SAJANDI L\u00d5PUST<\/strong><\/p>\n<p><strong>M\u00f5is ja h\u00e4\u00e4rber (1)<\/strong><\/p>\n<p>Ehitusajaloolised andmed m\u00f5isa kohta on napid. 1688.aastast p\u00e4rit kaardi peal on n\u00e4ha, et m\u00f5isa peahoone asus algselt teiselpool j\u00f5ge, umbes praeguse viinavabriku kohal. 1726.aastal kirjapandud <em>inventaariumis<\/em> r\u00e4\u00e4gitakse m\u00f5isa h\u00e4rrastemajast, mis oli \u00fchekorruseline puithoone kivivundamendiga.<br \/>\nKindlamad andmed m\u00f5isa s\u00fcdame v\u00e4ljaehitamisest j\u00f5esaarele p\u00e4rinevad 18.sajandi viimasest veerandist, mil Johann von Brevern alustas suuremaid ehitust\u00f6id \u2013 1776.aasta paiku valmis kahekorruseline kivimaja ning samal ajal kujundati esinduslik auhoov, mille \u00fcmber rajatai tall-t\u00f5llakuur, teenijatemaja ja teisele poole teed sammasulualusega ait. Hooned olid m\u00f5isas valdavalt kivihooned, v\u00e4lja arvatud m\u00f5ned puust vilja- ja heinak\u00fc\u00fcnid.&nbsp;<\/p>\n<p>Uute majapidamishoonete rajamine j\u00e4tkus 19.sajandi esimesel poolel, milledest silmapaistvaim hoone on nelinurkse sisehooviga kastellilaadne karjakompleks (praegu avariilises seisukorras). T\u00f5en\u00e4oliselt valmis siis ka m\u00f5isale kuulunud veski Loo k\u00fclas ja nelinurkse paigutusega majapidamishoonete kompleks, mis h\u00e4vis 19.sajandi l\u00f5pus tule\u00f5nnetuses.<br \/>\nRichard von Roseni ajal laiendati h\u00e4\u00e4rberi l\u00f5unapoolset tiiba ja v\u00f5imalik, et siis asendati pergelkatus kivikatusega, sest m\u00f5isalaste m\u00e4lestustes oli alati see t\u00e4htis olnud m\u00e4rgata maale s\u00f5ites esimesena puude seast paistvat punast katust.<br \/>\nViimane suurem majandushoone rajatai ilmselt A. von Dehni ajal 20.sajandi algul? \u2013 uhke pae- ja maakividest viinavabrik. Tema ajal taastati peahoone p\u00e4rast 1905.aasta tulekahju, kuid mitte p\u00e4ris endisel kujul: varaklassitsistliku<br \/>\nfassaadikujundusega hoone sai n\u00fc\u00fcd k\u00f5rge katuse asemel madala plekk-katuse.<\/p>\n<p>Praeguseks on v\u00f5etud riikliku kaitse alla 14 m\u00f5isakompleksi kuuluvat hoonet ja rajatist (park, m\u00e4lestussammas, sild).<\/p>\n<p>1870ndatest p\u00e4rineb loetelu m\u00f5isa hoonetest koos ehitusmaterjali \u00e4ram\u00e4rkimisega:<\/p>\n<ul>\n<li>Elumaja \/ kivist pergelkatusega (puit, kimmitaoline lauake)<\/li>\n<li>Ait \/ kivist pergelkatusega<\/li>\n<li>Valitsejamaja \/ kivist pergelkatusega<\/li>\n<li>Pesuk\u00f6\u00f6k puukuuriga \/ kivist pergelkatusega<\/li>\n<li>Tall-t\u00f5llakuur \/kivist kivikatusega<\/li>\n<li>Vesiveski \/kivist kivikatusega<\/li>\n<li>M\u00f5isat\u00f6\u00f6liste saun koos pesuk\u00f6\u00f6giga\/ kivist pergelkatusega<\/li>\n<li>T\u00f6\u00f6hobuste ja h\u00e4rgade tall nelinurkses karjahoovis\/ kivist pergelkatusega<\/li>\n<li>Karjalaudad samas \/ kivist pergelkatusega<\/li>\n<li>Linnaserehi\/ kivist \u00f5lgkatusega<\/li>\n<li>V\u00f5lvitud j\u00e4\u00e4kelder \/ kivist<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Tenniseplats (3)<\/strong><\/p>\n<p>Spordiplats rajati auhoovi Richard von Roseni ajal, 19.sajandi l\u00f5pus, siis kui lapsed olid juba suured. Seal platsil olid \u00fcles seatud ka v\u00f5imlemisriistad: kang, r\u00f6\u00f6baspuud ja puukiik kahele katsiratsi-istujale. Viimane oli tundmatu Saksamaal ja pakkus huvi m\u00f5isa k\u00fclalistele.<\/p>\n<p><strong>Tall- t\u00f5llakuur (4)<\/strong><\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6hobustel oli oma tall, mis asus teiselpool j\u00f5ge majapidamishoonete juures. H\u00e4rraste hobused olid h\u00e4\u00e4rberi l\u00e4hedal ja<br \/>\nsinna paigutati ka k\u00fclaliste hobused. Talli keskel oli suur vankrikuur, kus hoiti igat liiki s\u00f5iduriistu. Talli uste kohale olevat naelutatud laialisirutatud tiibadega kullitopised \u2013 sellist asja kasutanud eesti kutsarid tallist \u00f5nnetuste eemal hoidmiseks.<\/p>\n<p><strong>Aed ja triiphoone (2, 17)<\/strong><\/p>\n<p>Vahetult m\u00f5isahoone taga oli ammustest aegadest viljapuuaed, mida kutsuti ka vanaks aiaks, sest teisele poole<br \/>\nReval-Raasiku maanteed oli vana m\u00f5isaproua Hedvig von Rosen lasknud rajada 19.sajandi teisel poolel uue aia.<br \/>\nRosenite ajal oli aed suurep\u00e4rases korras, aiasaadused katsid laua nii m\u00f5isas, aga neid j\u00e4tkus ka m\u00fc\u00fcgiks. Aia eest kandis pikka aega hoolt aednik Karmann koos paari aiapoisiga. M\u00f5isa aias kasvatati mitut sorti \u00f5unu, pirne, ploome, marju, isegi aedmaasikaid. Lilled olid tee \u00e4\u00e4rtes ja triiphoone <strong>(17)<\/strong> \u00fcmbruses.<br \/>\nProua Sophie n\u00f5udmisel ehitati aia l\u00f5unapoolsesse osasse ka k\u00fctmata triiphoone rooside, viinamarjade ja muude eksootiliste taimede kasvatamiseks. See oli kunagine m\u00e4lestus proua noorusajast, kui tema Peterburgis elav pere veetis talvekuid Nizzas. Proua olevat ise aiaasjaga tegelenud ja isegi \u015bampinjone keldris kasvatanud.<br \/>\nRichard von Roseni ajal ehitati m\u00f5isahoone l\u00e4hedale ka v\u00e4ike puidust aiamaja, mida kutsuti halliks. See oli puidust<br \/>\nl\u00f5unapoole avaneva lahtise verandaga ehitis, mis kahjuks on h\u00e4vinenud <strong>(2)<\/strong>. Samuti on h\u00e4vinud puuviljaaeda ja kitsast parkmetsaala eraldanud k\u00f5rge maakividest m\u00fc\u00fcr, mille v\u00e4hesed j\u00e4rgij\u00e4\u00e4nud kivid reedavad selle asukohta n\u00fc\u00fcdki.<\/p>\n<p><strong>Uus aed. (5)<\/strong><\/p>\n<p>Vanaproua Hedvigi ajal oli rajatud siis nn uus aed ja selle tarbeks oli \u00fchest p\u00f5llut\u00fckist maad v\u00f5etud. Aed oli \u00fcmbritsetud&nbsp; paksust, mehest k\u00f5rgema&nbsp; graniitkividest m\u00fc\u00fcriga, mis oli kaitseks nii kutsumata k\u00fclaliste kui ka k\u00fclmade tuulte eest. See olevat umbes 30 korda 120 meetrit pikk nelinurkne aed, mis oli jagatud sektoriteks p\u00f5hjast l\u00f5unasse kolme pikiteega ja<br \/>\nmitmete vaheteedega, kus kasvasid nii puu- kui juurviljad, marjap\u00f5\u00f5sad ja k\u00f5ik muu. S\u00fcgisel olid valvurid soolap\u00fcssidega \u00f6\u00f6siti valvamas\u2026<\/p>\n<p><strong>Sepikoda (6, 11)<\/strong><\/p>\n<p>Sepikoja algne asukoht (6) v\u00f5is t\u00f5esti m\u00e4rgitud kohal asuda, kuid hilisemad teated viitavad ka \u00fchele teisele hoonele (11) kastelli vastas, mis on ka t\u00e4naseni s\u00e4ilinud.<\/p>\n<p><strong>Teenijatemaja (7)<\/strong><\/p>\n<p>Teenijatemaja, nimetatud ka moonakamajaks, oli m\u00f5eldud m\u00f5isa teenistuses olevatele isikutele.<\/p>\n<p><strong>J\u00e4\u00e4kelder (8)<\/strong><\/p>\n<p>Talvisel ajal murti j\u00e4\u00e4keldri jaoks suuri j\u00e4\u00e4plokke j\u00f5est \u2013 \u00fcksteise peale panduna j\u00e4tkus j\u00e4\u00e4d aastaringselt, mida vajati m\u00f5isamajapidamise toodangu s\u00e4ilitamiseks ja turustamiseks.<\/p>\n<p><strong>Karjakastell (12)<\/strong><\/p>\n<p>See oli 19.sajandi l\u00f5pus juba vanamoelise loomapidamise n\u00e4ide \u2013 suvisel ajal hoiti lehmi \u00f6\u00f6siti kastellis, talveks aeti hoopis<br \/>\ntalli (19).<br \/>\nKarjas oli kahte v\u00e4rvi lehmi: pruunid anglo- ja musta-valged friisit\u00f5ugu lehmad. Karjas oli alati paar t\u00f5upulli, kes olid eriti<br \/>\ntigedad loomad. Kari koosnes tavaliselt 80-100 piimalehmast, mullikatest ja vasikatest. L\u00fcpsti kolm korda \u00f6\u00f6p\u00e4evas \u2013 kell<br \/>\nkaks \u00f6\u00f6sel algas esimene l\u00fcps.<br \/>\nPiim ja kuulus hea Kostivere v\u00f5i veeti linna turule. Piimaga oli Kostivere m\u00f5isas selline huvitav komme, et m\u00f5isnik m\u00fc\u00fcs oma piima toobi 3-4 kopika eest piimamehele ja tolle enda asi oli kui palju ta turul selle eest v\u00f5ttis v\u00f5i sai.<\/p>\n<p><strong>T\u00f6\u00f6listemaja (13)<\/strong><\/p>\n<p>See oli \u00e4\u00e4rmiselt tagasihoidlik elamispind teopoistele ja teistele m\u00f5isat\u00f6\u00f6listele, kus asus ka saun. Ruumid olid v\u00e4hese sisustusega ehk siis ainult magamisasemed seinte \u00e4\u00e4res ja k\u00fclmad kivip\u00f5randad.<br \/>\nM\u00f5isarahvaga saabunud kokapere majutati samasse majja teisele korrusele, kus neil oli v\u00e4ike omaette ruum.<br \/>\nPiimakeldri ja t\u00f6\u00f6listemaja vahele ei tasunud kellelgi minna \u2013 seal k\u00e4isid teopoisid \u201cvett laskmas\u201d.<\/p>\n<p><strong>Piimakelder (14).<\/strong><\/p>\n<p>Piimakelder asus karjakastelli ja talli vahel ja see oli osaliselt maa sisse ehitatud kivim\u00fc\u00fcridega ja viilkatusega hoone. \u00dclemises, katusega kaetud osas toimus piima v\u00e4ljaandmine ostjatele ning piimat\u00fcnnide pesemine, alumine osa oli piima jahutamiseks.<\/p>\n<p>Peale \u00f5htust l\u00fcpsi toodi juba lauda juures m\u00f5\u00f5detud ja \u00fcles kirjutatud piim suurte toobritega keldri juurde, kus terve rida piimasaajaid oma mannergutega olid ootamas. Teatud osa piima sai m\u00f5isarahvas (teenijad, moonakad jt) t\u00f6\u00f6 eest tasuta,<br \/>\nkuid kui perel rohkem oli vaja, siis tuli juurde osta.<br \/>\n\u00dclej\u00e4\u00e4nud piim viidi keldrisse seisma, mida kesk\u00f6\u00f6 paiku hakati \u201cmantima\u201d (koorima), sest mehed hakkasid piima ja koorega kella kahe paiku \u00f6\u00f6sel linna poole turule s\u00f5itma. <em>(19.sajandi l\u00f5pu kirjeldus, Elfride Lenderi m\u00e4lestused)<\/em><\/p>\n<p><strong>Puuderuum ja pesuk\u00f6\u00f6k (16)<\/strong><\/p>\n<p>Puuderuum ja pesuk\u00f6\u00f6k oli paigutatud strateegilist \u00f5igele kohale h\u00e4\u00e4rberi ja j\u00f5e vahele \u2013 l\u00e4ks ju m\u00f5isa k\u00fctmiseks ohtralt k\u00fcttepuud ning pesu pesemiseks rohkelt vett vaja.<\/p>\n<p><strong>Majandushooned (18,19,20)<\/strong><\/p>\n<p>Suur hoonetekompleks t\u00f6\u00f6riistade ja t\u00f6\u00f6loomade jaoks kujunes 19.sajandi esimesel poolel, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt oli siin ka varem majandushoov koos vana peahoonega. Rosenite ajal toodi siia t\u00f6\u00f6hobuste juurde ka \u00fcletalve peetav loomakari.<br \/>\nKostveres siis veel loomi ei puhastatud ja aluseid ka mitte. Talvel visati allapanuks kogu aeg uusi \u00f5lgi \u2013 kevadel oli p\u00f5rand niipalju kerkinud, et loomade pead ulatusid laeni. Kevadel aeti loomad v\u00e4lja ja siis algas talli koristus ja s\u00f5nnikuvedu.<br \/>\nProua Sopfie s\u00fcnnip\u00e4ev oli 9.juunil ja s\u00f5nnikuvedu oli siis t\u00e4ies hoos, mille peale proual alati midagi \u00f6elda oli.<br \/>\nKompleks p\u00f5les maha kellegi tallimehe hooletuse t\u00f5ttu \u2013 ainukesena on s\u00e4ilinud paekivim\u00fc\u00fcridega k\u00f5rvalhoone, kus asuvad praegu garaa\u017eid.<br \/>\nViinavabrik ehitati j\u00f5e \u00e4\u00e4rde hiljem, ilmselt 20.sajandi algul.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Suplusmaja (21, 22)<\/strong><\/p>\n<p>Enne vesiveski silda oli j\u00f5ele rajatud l\u00fc\u00fcsid, mille avamise ja sulgemisega sai veetaset reguleerida. L\u00fc\u00fcside sulgemisel (tavaliselt neli n\u00e4dalat peale jaanip\u00e4eva) tekkis \u00fcleval pool voolu heinamaadele suur paisj\u00e4rv, mis ulatus Parasm\u00e4e k\u00fcla alla v\u00e4lja. M\u00f5isarahva jaoks oli pargi l\u00f5ppu ehitatud suplusmaja, mis seisis keset j\u00f5ge ja sinna sai minna m\u00f6\u00f6da purret. M\u00f5isarahvas sai end l\u00f5bustada paadis\u00f5itudega ja isegi Soomest tellitud s\u00fcstadega aerutada, poisid olid proovinud ka purjetamist.<br \/>\nJa muidugi kalap\u00fc\u00fck \u2013 j\u00f5gi oli kalarikas, eriti palju olnud kivide vahel lutsu.<\/p>\n<p>Talvisel ajal tuletas proua Sophie taas Peterburgi aegu meelde, kus paastuaeg l\u00f5ppes pidustustega ja j\u00e4\u00e4m\u00e4gede<br \/>\nehitamisega \u2013 nii tehti ka Kostivere m\u00f5isaaias v\u00e4hemasti \u00fchel korral j\u00f5est raiutud j\u00e4\u00e4plokkidest suur lium\u00e4gi lastele ja k\u00fclalistele.<\/p>\n<p><strong>Valitsejamaja (23)<\/strong><\/p>\n<p>Valitsejamaja, t\u00e4nane p\u00e4evakeskus, v\u00f5ib t\u00f5en\u00e4oliselt asuda Kostivere m\u00f5isa \u00fche vanima hoone, vesiveski, kohal. Vesiveskit mainitakse koos m\u00f5isa esmamainimisega 1379.aastal. Ka rahvasuus teatakse seda kui vesiveskit, mis t\u00f5en\u00e4oliselt hiljem ehitati \u00fcmber valitsejamajaks ja vesiveski kolis \u00fcmber teisele poole j\u00f5ge, suurde <strong>rehepeksmismajja (15)<\/strong>.&nbsp;<\/p>\n<p>Valitsejamaja oli tugev kivimaja punase telliskivikatusega?, kus mugavused puudusid. Valitseja oli virtin Marie Palmi vend,<br \/>\nkes oli juba pikka aega selles teenistuses.<br \/>\nPere oli tal suur, kuid maja k\u00f5ik ruumid ei olnud elamiseks \u2013 seal tuli tal hoida ka toidutagavarasid m\u00f5isarahva jaoks.<br \/>\nValitseja tundis ennast teistest paremana ja eriti oma rahvaga ei suhelnud.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4lestussammas (24)<\/strong><\/p>\n<p>Johanni ja Elisabeth von Breverni vanima poja Karl Peter Ernsti m\u00e4lestuseks p\u00fcstitatud m\u00e4lestuskivi, kes langes lahingus Varssavi all 1794.aastal.<\/p>\n<p><strong>Hoonete plaan Walter von Roseni m\u00e4lestuste j\u00e4rgi:<\/strong><\/p>\n<ol>\n<li>h\u00e4rrastemaja<\/li>\n<li>aiamaja<\/li>\n<li>tenniseplats<\/li>\n<li>tall-t\u00f5llakuur<\/li>\n<li>uus aed<\/li>\n<li>sepikoda<\/li>\n<li>teenijatemaja<\/li>\n<li>j\u00e4\u00e4kelder<\/li>\n<li>tall<\/li>\n<li>k\u00fc\u00fcn, tall?<\/li>\n<li>hilisem sepikoda<\/li>\n<li>veise (looma) laut<\/li>\n<li>t\u00f6\u00f6liste maja<\/li>\n<li>piima kelder<\/li>\n<li>rehepeksumasina ja vesirattaga veski<\/li>\n<li>puude ruum ja pesuk\u00f6\u00f6k<\/li>\n<li>triiphoone<\/li>\n<li>masinate\/t\u00f6\u00f6riistade hoone<\/li>\n<li>majapidamishooned<\/li>\n<li>linnaserehi \/p\u00f5letus?<\/li>\n<li>kosk<\/li>\n<li>suplusmaja<\/li>\n<li>valitsejamaja<\/li>\n<li>m\u00e4lestussammas (W.Roseni m\u00e4lestustes puudub)<\/li>\n<\/ol>\n<p><strong>Plaani koostamisel ja hoonete kirjeldustes on muuhulgas kasutatud Sophie ja Richard von Roseni laste poolt<br \/>\n1960-natel aastatel kirjapandud k\u00e4sikirjalisi m\u00e4lestusi ning m\u00f5isalastega koos m\u00e4nginud koka lapselapse Elfride Lenderi m\u00e4lestusi ( Lenderi t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumi rajaja ja direktor).<\/strong><\/p>\n<p>Koostanud M.P\u00e4rtel<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>KOSTIVERE M\u00d5ISA PLAAN 19.SAJANDI L\u00d5PUST M\u00f5is ja h\u00e4\u00e4rber (1) Ehitusajaloolised andmed m\u00f5isa kohta on napid. 1688.aastast p\u00e4rit kaardi peal on n\u00e4ha, et m\u00f5isa peahoone asus algselt teiselpool j\u00f5ge, umbes praeguse viinavabriku kohal. 1726.aastal kirjapandud inventaariumis r\u00e4\u00e4gitakse m\u00f5isa h\u00e4rrastemajast, mis oli \u00fchekorruseline puithoone kivivundamendiga. Kindlamad andmed m\u00f5isa s\u00fcdame v\u00e4ljaehitamisest j\u00f5esaarele p\u00e4rinevad 18.sajandi viimasest veerandist, mil Johann [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"class_list":["post-6238","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6238","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6238"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6238\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6240,"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6238\/revisions\/6240"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/joelahtmekultuur.ee\/mois\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6238"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}